PENETRON: TOIMIMISE PÕHIMÕTE                                                                                              

                                                  

Materjali “Penetron” toime põhineb neljal peamisel põhimõttel: osmoos, Browni liikumine, reaktsioon kõvas seisundis ja vedelike pindpinevuse jõud.
“Penetron” materjali vedeliku peale kandmisel niiskele betoonipinnale tekkib selle pinnal kõrge keemiline potentsiaal, betooni sees omakorda säilib madal keemiline potentsiaal. Osmos sööstab tasandama potentsiaalide vahet, selle tagajärjel tekib osmootiline rõhk. Tänu osmootilisele rõhule süvenevad “Penetron” materjali aktiivsed keemilised komponendid betooni struktuuri sisse. Mida niiskem betooni struktuur, seda tõhusam aktiivsete keemiliste komponentide süvenemine betoonisse. Protsess käib nii positiivse, kui ka negatiivse veerõhu puhul. “Penetron” materjali aktiivsete keemiliste komponentide pääsemise sügavus ulatub mitmekümne sentimeetriteni kogu töödeldud pinnal.

Betooni struktuuri sees lahustuvad “Penetron” materjali aktiivsed keemilised komponendid vees ja astuvad reaktsiooni betoonis sisaldavate kaltsiumi ja alumiiniumi ioonsete komplekside, metallide oksüdide ja sooladega.
Nimetatud reaktsioonide tulemusel tekkivad komplitseeritumad soolad, mis moodustavad vee mõjul lahustamatud kristalli-hüdraatide. Taoliste kristalli-hüdraatide võrk täidab poore, kapillaare ja mikropragusid laiusega kuni 0,4 mm. Siis muutuvad kristallid betooni struktuuri koostisosadeks.
Lahustamata kristallidega täidetud poorid, kapillaarid ja mikropraod ei lase vett läbi, kuna tegemist on vedelike pindpinevuse jõuga. Kapillaaride täitnud kristallide võrk takistab vee filtratsiooni isegi kõrgema hüdrostaatilise rõhu all.
Seejuures säilib betooni auruläbivus. Kristallide tekkimise kiirus ja aktiivsete keemiliste komponentide pääsemise sügavus sõltub paljudest teguritest, seal hulgast betooni tihedusest, poorsusest, keskkonna niiskusest ja temperatuurist. Vee kadumisel peatub kristallide tekkimine. Vee ilmumisel (näiteks, hüdrostaatilise rõhu suurenemisel) jätkub kristallide moodustamine, s.t. peale “Penetron” materjaliga töötlemist omandab betoon “iseparandamise” võimet.

Kirjeldus: kuivsegu; koosneb spetsiaalsest tsemendist, kvartsliiva teatud mõõtmetega graanulitest ja patenteeritud aktiivsetest keemilistest komponentidest.
Sihtotstarve: M150 ja kõrgema margi tsemendi-liivasegust valmistatud betoonielementidest ja monoliitbetoonist, samuti raudbetoonist konstruktsioonide kogu kihi, pindade ja krohvide hüdroisoleerimine. Täiendavalt kasutatakse “Penetron” materjal koos “Penekrit” materjaliga vältimaks kapillaarvee levimist juhul, kui betoonist vundamendi ja seina vahel on rikutud horisontaalne hüdroisolatsioon. Abimaterjalina kasutatakse “Penetron” materjal pragude, vuukide, külgnemis- ja liitumiskohtade, kommunikatsiooni sisenemiskohtade hüdroisoleerimiseks ühiselt “Penekrit” materjaliga, purskavate lekete likvideerimiseks aga “Peneplag” või “Waterplag” materjaliga.
Omadused: «Penetron» kantakse betoonkonstruktsiooni hoolikalt niisutatud pinnale ükskõik millisest poolest (seest või väljastpoolt), sõltumata veesurve suunast (positiivne või negatiivne). “Penetron” materjali kasutamine aitab vältida vee tungimist läbi betooni pooride ja pragude laiusega kuni 0,4mm. Materjal mõjub tõhusalt isegi kõrgema hüdrostaatilise rõhu all. “Penetron” materjali kasutamine võimaldab kaitsta betooni agressiivsete vedelike vastu: happed, leelised, reo- ja krundivesi, merevesi. “Penetron” materjaliga töödeldud betoon peab karbonaatide, kloriidide,
sulfaatide, nitraatide jne (Lisa 2), samuti bakterite, seente, vetikate ja mereorganismide vastu. Betoonil säilivad kõik omandatud vett-tõrjuvad ja vastupidavuse omadused isegi kõrgema kiirguse mõju all. “Penetron” materjali kasutamine tõstab betooni külmakindlust ja vastupidavust, samuti lisab sellele sulfaadipidavust.
Tähelepanu! Vuukide, külgnemis- ja liitumiskohtade, kommunikatsioonide sisenemiskohtade isoleerimiseks kasutatakse vuukide hüdroisolatsiooni materjal «Penekrit” (12.2), purskavate lekete likvideerimiseks aga materjalid “Peneplag” või “Waterplag”. (12.4).

PENETRON: SEGU ETTEVALMISTAMINE

Kuivsegu segatakse veega järgmistes osades: 400 g vett ja 1 kg “Penetron” materjali, või 1 osa vett ja 2 osa “Penetron” materjali, vaadates selle mahu järgi. Vesi valatakse kuivsegu sisse (mitte vastupidi). Segatakse 1-2 minuti jooksul käsitsi või madalpöördega drelli abil. Valmissegu näeb välja hapukooretaolise vedelikuna. Tuleb valmistada nii palju segu, mida võib 30 minuti jooksul ära kasutada. Kasutamise ajal segada regulaarselt, et segu oleks säilinud oma esialgset konsistentsi. Valmissegusse ei tohi lisada vett.

TÖÖDELDUD PINNA HOOLDUS

Töödeldud pinda tuleb kaitsta mehhaanilise mõju või miinuskraadide eest 3 ööpäeva jooksul. Seejuures tuleb vaadata, et Penetron süsteemi materjalidega töödeldud pind oleks 3 ööpäeva jooksul märg, poleks pragunenud ega ketendanud.
Betoonipindade niisutamisel kasutatakse tavaliselt vee pritsimine ja betooni kilega katmine.
Kui hooldatakse pinda, mis oli töödeldud veesurve suuna poolest, siis on vaja suurendada pinna niisutamise aeg kuni 14 ööpäevani.

DEKORATIIVKATTE PEALEKANDMINE

Penetron süsteemi materjalidega töödeldud konstruktsioonidele viimistlus- ja värvimaterjalide pealekandmine on lubatud 28 ööpäeva möödumisel. Ooteaeg võib lüheneda või pikeneda sõltuvalt konkreetse viimistlusmaterjali nõudmistest betooni niiskusastme vastu.
Tähelepanu! Enne viimistluskatte pealekandmist Penetron süsteemi materjalidega töödeldud pindadele tuleb selle mehhaaniliselt puhastada veesurveseadmega (kui materjalid kantakse niiskele betoonile) või metallist harjaga (kui materjalid kantakse kuivale betooni pinnale), et materjalide liibuvus oleks parem.